Introdusaun
Bazeia Relatoriu Dezenvolvementu Mundial 2010, mudansa klimatika fo impaktu makás ba kresimentu ekonomia nasaun dezenvolvidu no nasaun mak foin atu dezenvolve. Impaktu bot liu ba nasaun foin atu dezenvolve án, tamba nasaun sira nè nakloke liu ba supreza klimatika ho kapasidade adaptasaun nebe minimu, ho razaun hirak nè persija asaun urjente hodi minimiza mudansa klimatika (Banku Mundial, 2010).
Relatoriu ne deskreve faktus barak kona ba implikasaun husi mudansa klimatika, inklui udan-ben menus no afekta produsaun ai-han, redusaun aqua iha antartica (glacier plateus), temperatura ás afekta mos aumentasaun numero malaria no dengue, inklui extraordinario anin fuik no be’e sae iha fatin bar-barak, buat hirak ne hotu afekta financiamentu prevensaun dezastre naturais. Relatoriu ne diskuti mos typu politika prevensaun (Mitigation policy) nebe bele redus temperature global (global warming), liu husi imposto verde (green taxes), projeitus hydro-electriku (Hydro-Power) no biofuels ka ethanol ho ninian material prima mai husi produsaun ai-han batar no ai-horis seluk. Analiza husi relatoriu ne hatudu katak politika rekomendasaun ba redusaun mudansa klimatika dezenũ atu hodi integra konseitu neoliberal ho orientasaun merkadu livre.
Essay ne atu fo evaluasaun kritiku liu husi perspektiva politika ekonomia, no mos sei analiza konteudu no rekomendasaun nebe relata husi relatoriu ne. Relatoriu ne mos deskreve asunto balun inklui; equivalencia forca de kompra (purchasing power parity) husi sociadade mediu klase (affluent society), forca husi instituisaun no kompania, partisipasaun feto iha inovasaun, seguransa ai-han, potensialidade projeitus hydro-elektriku relasiona ho deve no politika ajustamentu struktural (structural adjustment policies), enlargamentu non-sufiesente produsaun ai-horis hanesan plantasaun tohu (sugarcane); no introdusaun impostu verde.
Haketak tiha faktus nebe hakerek, relatoriu ne mos hato’o dadus relasiona ho kontribuisaun individual hafoer oxygene (green gas houses emissions) bazeia ba nasaun ho rendimentu ekonomia; altu, medio no baixo, ho ijemplu hatudu iha figura 1.1. Realidade hatudu katak, nasaun ho rendimentu altu hanesan Australia, Canada no Estadus Unidos sai primeiru, segundu no terceiru lugar (top three) mak hafoer makás oxygene liu husi gas emisaun. Hare’e ba kontribuisaun gas foer (gas emission) husi nasaun rendimentu altu kompara ho nasaun rendimentu mediu no baixo, ninian inkonsistensia ne razoavel tebes, tamba nasaun ho rendimentu altu iha kapasidade as liu in-termus sira nian equivalencia forca de kompra wainhira kompara ho nasaun sira seluk. Ne signifika katak komprador ka konsumidor ho rendimentu ás, sei iha opsaun barak hodi hili no sosa sasan bazeia ninian interese. Iha situasaun ne posibilidade bot liu hodi aplika teoria neoclassiku (neoclassical theory); hanesan rasionalidade konsumidor (consumer rationality) no utilizasaun maximu (utility maximisation), signifika katak preferensia no kunyesementu sasan, sei fo satisfasaun ba konsumidor hodi gasta sira nian osan restu (disposal income), (Stilwell, 2002).
Tabela kraik, deskreve porsentazem bot hat husi produsaun gas foer (emissions) iha atmosfer, bazeia relatoriu Intergovernmental Panel on Climate Change 2007.
Bazeia Relatoriu Dezenvolvementu Mundial 2010, mudansa klimatika fo impaktu makás ba kresimentu ekonomia nasaun dezenvolvidu no nasaun mak foin atu dezenvolve. Impaktu bot liu ba nasaun foin atu dezenvolve án, tamba nasaun sira nè nakloke liu ba supreza klimatika ho kapasidade adaptasaun nebe minimu, ho razaun hirak nè persija asaun urjente hodi minimiza mudansa klimatika (Banku Mundial, 2010).
Relatoriu ne deskreve faktus barak kona ba implikasaun husi mudansa klimatika, inklui udan-ben menus no afekta produsaun ai-han, redusaun aqua iha antartica (glacier plateus), temperatura ás afekta mos aumentasaun numero malaria no dengue, inklui extraordinario anin fuik no be’e sae iha fatin bar-barak, buat hirak ne hotu afekta financiamentu prevensaun dezastre naturais. Relatoriu ne diskuti mos typu politika prevensaun (Mitigation policy) nebe bele redus temperature global (global warming), liu husi imposto verde (green taxes), projeitus hydro-electriku (Hydro-Power) no biofuels ka ethanol ho ninian material prima mai husi produsaun ai-han batar no ai-horis seluk. Analiza husi relatoriu ne hatudu katak politika rekomendasaun ba redusaun mudansa klimatika dezenũ atu hodi integra konseitu neoliberal ho orientasaun merkadu livre.
Essay ne atu fo evaluasaun kritiku liu husi perspektiva politika ekonomia, no mos sei analiza konteudu no rekomendasaun nebe relata husi relatoriu ne. Relatoriu ne mos deskreve asunto balun inklui; equivalencia forca de kompra (purchasing power parity) husi sociadade mediu klase (affluent society), forca husi instituisaun no kompania, partisipasaun feto iha inovasaun, seguransa ai-han, potensialidade projeitus hydro-elektriku relasiona ho deve no politika ajustamentu struktural (structural adjustment policies), enlargamentu non-sufiesente produsaun ai-horis hanesan plantasaun tohu (sugarcane); no introdusaun impostu verde.
Haketak tiha faktus nebe hakerek, relatoriu ne mos hato’o dadus relasiona ho kontribuisaun individual hafoer oxygene (green gas houses emissions) bazeia ba nasaun ho rendimentu ekonomia; altu, medio no baixo, ho ijemplu hatudu iha figura 1.1. Realidade hatudu katak, nasaun ho rendimentu altu hanesan Australia, Canada no Estadus Unidos sai primeiru, segundu no terceiru lugar (top three) mak hafoer makás oxygene liu husi gas emisaun. Hare’e ba kontribuisaun gas foer (gas emission) husi nasaun rendimentu altu kompara ho nasaun rendimentu mediu no baixo, ninian inkonsistensia ne razoavel tebes, tamba nasaun ho rendimentu altu iha kapasidade as liu in-termus sira nian equivalencia forca de kompra wainhira kompara ho nasaun sira seluk. Ne signifika katak komprador ka konsumidor ho rendimentu ás, sei iha opsaun barak hodi hili no sosa sasan bazeia ninian interese. Iha situasaun ne posibilidade bot liu hodi aplika teoria neoclassiku (neoclassical theory); hanesan rasionalidade konsumidor (consumer rationality) no utilizasaun maximu (utility maximisation), signifika katak preferensia no kunyesementu sasan, sei fo satisfasaun ba konsumidor hodi gasta sira nian osan restu (disposal income), (Stilwell, 2002).
Tabela kraik, deskreve porsentazem bot hat husi produsaun gas foer (emissions) iha atmosfer, bazeia relatoriu Intergovernmental Panel on Climate Change 2007.
Fontes: Relatoriu IPCC (2007) and Earth Reform (2012)
Sekuandu hare tabela leten, hateten klaru katak nasaun ho rendimentu ekonomia bot halo kontribuisaun gas foer ás liu iha zona oxygene (ozone), specialmente sasan ho naran (fluorinated gasses) ka kunyesidu ho naran mina morin, no mos tinta pilox iha kaleng, ne ninian veneno gas ás tebes kompara ho sasan seluk. Faktus hirak ne, hatudu katak ne tipiku konsumidores sociadade affluente, nebe adopta utilizasaun maximu husi teoria rasionalidade konsumidores. Dadus hirak ne kalkula desde era industria hadulas iha tinan 250 liu. (IPCC, 2007).
Evidensia tabela hatudu klaru kontribuisaun polusaun husi motor no kareta as liu; maibe triste Relatoriu Dezenvolvementu Mundial 2010 la refere nein naran koorporasaun, ka kompania jigante mina internasional balun mak tuir lolos sai hanesan authores principal eksploitasaun (extractive) industria minarai. Haktuir professor geologist James Lawrence Powel, koalisaun primeiru deskonkorda ho konseitu manas global (global warming) mai husi Global Climate Coalition funda husi Kompanias Exxon Mobile, Chevron, Shell, Texaco, American Petroleum Institute, Chrysler, Ford, General Motors, Amoco, American Forest and Paper Association and U.S. Chamber of Commerce. Koalisaun ne halo kampanye makás kontra Kyoto Protocol (Powel, 2011, Chapter, 9). Perguntas mosu, tansa Relatoriu Dezenvolvementu Mundial 2010 la mensiona naran husi kompania jigante sira ne?
Hanesan hakerek iha relatoriu box 1.1, relatoriu ne spesifikamente tane ás partisipasaun feto iha seitor produktivo hotu, ijemplu; partisipasaun feto iha manajementu dezastre naturais nebe akontese iha La Masica-Honduras, partisipasaun feto ba asuntu inovasaun manejementu rekursu de aqua iha Zammour-Tunisia, no partisipasaun feto iha kestaun seguransa ai-han no fo protesaun floresta iha nasaun Central America (Wolrd Bank, 2010).
Artiklu ida ne sei la iha intensaun atu hodi deskrimina kapasidade feto iha jestaun dezastre naturais; maibe artiklu ida ne so hakarak analiza fontes no evidensia husi Banku Mundial, nebe identik ho refleksaun epistemologista ka identik ho posisaun anti foundasionalista, signifika katak sira nian interpretasaun bazea ba ema seluk nian observasaun, buat ne David Marsh and Paul Furlong (2002) bolu ‘double hermeneutics’ ka observasaun indireita.
Informasaun kona ba partisipasaun feto iha vigilansia dezastre naturais (early warning system of disaster management) iha La Masica Honduras depois dezastre anin fuik (Hurricane Mitch) tinan 1998, informasaun ne la klaru. Aktualmente informasaun ne sita (cited) husi relatoriu ida ba fali relatoriu seluk, nebe ninian informasaun modifika oituan tiha ona atu hodi fornese interese lei nain sira seluk. Molok Banku Mundial sita informasaun ne husi World Health Organisation, WHO mos sita tutan informasaun ne husi Inter-American Development Bank (IADB), (WHO, 2005), no molok ne IADB mos sita tutan husi consultant ida, (Buvinic,1999). Maibe realidade informasaun ne la mosu iha relatoriu komunidade nian (Alonzo, 2000). Haktuir informasaun lolos, projeitu treinamentu ne hetan fundus husi governu Alemanha liu husi German Technical Cooperation (GTZ). GTZ la spesifikamente refere partisipasaun feto maibe jeralmente relatoriu ne hetan partisipasaun forte husi NGO lokal no lider lokal husi komunidade, kompostu husi feto no mane (GTZ, 2005).
Partisipasaun feto iha jestaun rekursu be’e iha Zammour, Tunisia, hanesan ijemplu inovasaun husi ferik ho tinan hitu-nulu, inventa sistema rega pateka nia-hun uza botil mamuk aqua hodi koleta udan ben. Inovasaun ne hetan suporta husi organizasaun lokal ka indizino (Indigenous), (UNESCO, 2003). Entaun mosu perguntas, oinsa ho suporta husi financiamentu mundansa klimatika?
Feto iha Guatemala, Nicaragua, El Salvador, Honduraas, Peru no Haiti, kuda no koleta ai-hun Maya nian fuan (Maya-Nuts) nudar ai-han baziku (staple food) iha moris lor-loron. Istoria original mai husi Instituisaun Maya-Nut (2012), organizasaun ne treinu ema feto liu rihun sanulu resin-hitu (17000) no mai husi komunidade rihun ida atus rua (1200). NGO Maya-Nut funda husi aktivista floresta naran Erika Vohman. Organizasaun ne simu kondekorasaun lubuk no mos hetan fundus husi doador inklui Banku Mundial (Buffle & Vohman, 2011). Haktuir informasaun financas, total orsamentu tinan 2008 hamutuk $226,974,00 dolar amerikanu no tinan 2009 hamutuk $136,106,00 no iha tinan 2010 iha $96,694,00 no ikus liu tinan 2011 hetan fundus Hamutuk $128,991,00 (Maya Nut Institute,2012). Alokasaun fundus ladun barak, maibe servisu jestaun programa no aktividade nasaun seluk lao diak. Instituisaun ne provas katak fundus bot laós dalan hodi resolve buat hotu; no iha tempu hanesan mos organizasaun konfronta hela asuntu merkadoria, liu-liu atu oinsa faan produtu. Nudar komponente sociadade civil, instituisaun Maya-Nut liu husi website deklara katak, organizasaun ne sei buka dalan ba merkadoria alternativu, atu hodi proteze direitu produtor (Maya Nut Institution 2012). Kestaun merkadoria siempre sai opstaklu husi nasaun foin dezenvolve án, no nasaun dezenvolvidu siempre proteze sira nian agrikultor liu husi dalan subsidiu no aplika imposto ás ba importasaun ai-han husi rai liur (Khor, 2005).
Wainhira analiza partisipasaun feto iha produktividade Maya-Nut, karik mos kestiona tansa Banku Mundial hakarak suporta fundus ba aktividade hanesan ne, ho objektivu kontribuisaun mak ladun klaru. Banku Mundial karik la hanoin atu fo fundus bot, tamba merkadoria Maya-Nut ladun luan ka barak, no ninian produsaun parese seidauk prontu ba orientasaun exportasaun global, signifika katak la hanesan kafè musan ka sá nia tahan mak bele exporta ba nasaun Europea ka nasaun dezenvolvideu seluk. Ijemplu hanesan filme “The End of Poverty? Think Again”, Ministru Agrikultura Kenya, Kipruto Arap Kirwa, fo ijemplu kamponese Sudanese sira exporta Sá tahan ba Europea, nebe sosa husi Lipton no hetan prosesa e faan fali ba mundo tomak liu husi produk ikus (Diaz, 2008).
Maya-Nut mos fo impaktu positivu ba komunidade, liu-liu kestaun soverania ai-han, no mos fas parte programa merenda escolar. To’o agora ai-horis ne, so bele hetan iha ai-laran fuik iha nasaun balun Central America no Caribbean.
Historikamente, ai-horis ne sai hanesan hahan original sociadade indijinu Mayan iha tempu period Mesoamerican (Bronson, 1966). Banati tuir testimonia husi to’os nain no esklarese katak Mayan-Nut salva ona vida durante tempu funu iha El Salvador (Maya Nut Institution, 2012).
“Durante tempu funu, hau nian aman la konsege kuda batar ka halo buat seluk. Nia la konsege sai liur, inklui ami mos tamba situasaun perigozu liu. Hau nian avo feto so konsege kolekta Maya Nut iha tempu kalan wainhira ninian musan monu iha ai-nian hun besik mota ninin. Ami han matak deit Maya-Nut ne, tamba labele tau ahi sunu. Ami konsege moris no konsumu Maya-Nut iha tempu fulan ida nian laran. Ami nian avo feto salva ami liu husi Maya-Nut. Elvia Shances, Morazen, El Salvador”. (Maya Nut Institute, 2012).
Sasin iha leten, fo hanoin istoria kolonialismu mak hatudu iha filme “The End of Poverty? Think Again”, kolonialista sira kontrola rai produktivu, ijemplu; plantasaun tohù, kakao, kafè no nú no mos sel-seluk tan. Wainhira to’o tempu ku’u kafè ka silu tohù, produtu hirak ne sei tula iha ró-ahi no lori ba kolonialista nian rain (Diaz, 2008). Rai produktivu normalmente tetuk ho rai ten bokur, no dala barak bele hetan iha foho hun depois volcano, rai hansa ne perfeitu hodi kuda ai-horis ba exportasaun (Rosset, 2005). Kuandu halo komparasaun husi sasin nain, lokalidade ai-hun Maya-Nut iha ai-laran fuik no mos besik mota ninin, lojiku duni katak ai-horis ne laós produtu mak bele exporta iha tempu kolonialista (Maya Nut Institution, 2012b).
Autentikamente indika katak Maya-Nut ne ai-han original no bele sai ai-han alternativu komunidade rurais iha Central America no Caribbean, e mos bele sai hanesan vanguarda iha tempu krizi ai-han. Sekuandu ai-han ne konsege suksesu introduse ba rejiaun tomak America Latina nudar ha-han moris lor-loron, entaun ne sei sai opstaklu bot hasoru kompania jigante hanesan Monsanto. Kompania ne gosta introduse fini genetikamente modifika tiha ona (genetically modified seeds). Bareira hanesan, sei akontese ba kompania ha-han (fast-food) mai husi Estadus Unidos, Canada, Europea nebe’e gosta exporta ha-han ba nasaun America Latina. Movementu ne bele forma rezistensia hasoru monopolizasaun merkadu ai-han nebe’e mai makás husi rejiaun Norte Amerikanu. Banku Mundial lakohi suporta totalmente programa Instituisaun Maya Nut karik tamba bele kontra ai-han ‘transgenic’ mak mai husi kompania jigante sira. Banku Mundial, mesmu ajuda fundus oituan maibe nafatin hatudu ba public katak sira suporta forte aktividade feto hodi alkansa mudansa klimatika.
Bazeia mapa 1.5, politika prevensaun nebe’e koalia projeitu hydro-elektriku iha Sub-Saharan Africa. Politika ne identik ho idea Keynesian, nebe’e gasta osan barak iha infrastruktura (Stilwell, 2002). Los, hydro-elektriku hanesan enerjia alternativu, maibe investe ninian infrastrutura la baratu. Perguntas; financiamentu projeitu ne mai husi nebe? Governu Sub-Saharan foti osan iha nebe? Atu hodi investe mini hydro-elektriku ho total kapasidade produsaun energia 30 Megawatts, bazeia esperensia Timor-Leste, ho estudu kazu Ira Lalaro Hydro-elektriku sei gasta osan minimu tokon $64 to’o tokon $122. Bele hare tabela 2 okos.
Sekuandu hare tabela leten, hateten klaru katak nasaun ho rendimentu ekonomia bot halo kontribuisaun gas foer ás liu iha zona oxygene (ozone), specialmente sasan ho naran (fluorinated gasses) ka kunyesidu ho naran mina morin, no mos tinta pilox iha kaleng, ne ninian veneno gas ás tebes kompara ho sasan seluk. Faktus hirak ne, hatudu katak ne tipiku konsumidores sociadade affluente, nebe adopta utilizasaun maximu husi teoria rasionalidade konsumidores. Dadus hirak ne kalkula desde era industria hadulas iha tinan 250 liu. (IPCC, 2007).
Evidensia tabela hatudu klaru kontribuisaun polusaun husi motor no kareta as liu; maibe triste Relatoriu Dezenvolvementu Mundial 2010 la refere nein naran koorporasaun, ka kompania jigante mina internasional balun mak tuir lolos sai hanesan authores principal eksploitasaun (extractive) industria minarai. Haktuir professor geologist James Lawrence Powel, koalisaun primeiru deskonkorda ho konseitu manas global (global warming) mai husi Global Climate Coalition funda husi Kompanias Exxon Mobile, Chevron, Shell, Texaco, American Petroleum Institute, Chrysler, Ford, General Motors, Amoco, American Forest and Paper Association and U.S. Chamber of Commerce. Koalisaun ne halo kampanye makás kontra Kyoto Protocol (Powel, 2011, Chapter, 9). Perguntas mosu, tansa Relatoriu Dezenvolvementu Mundial 2010 la mensiona naran husi kompania jigante sira ne?
Hanesan hakerek iha relatoriu box 1.1, relatoriu ne spesifikamente tane ás partisipasaun feto iha seitor produktivo hotu, ijemplu; partisipasaun feto iha manajementu dezastre naturais nebe akontese iha La Masica-Honduras, partisipasaun feto ba asuntu inovasaun manejementu rekursu de aqua iha Zammour-Tunisia, no partisipasaun feto iha kestaun seguransa ai-han no fo protesaun floresta iha nasaun Central America (Wolrd Bank, 2010).
Artiklu ida ne sei la iha intensaun atu hodi deskrimina kapasidade feto iha jestaun dezastre naturais; maibe artiklu ida ne so hakarak analiza fontes no evidensia husi Banku Mundial, nebe identik ho refleksaun epistemologista ka identik ho posisaun anti foundasionalista, signifika katak sira nian interpretasaun bazea ba ema seluk nian observasaun, buat ne David Marsh and Paul Furlong (2002) bolu ‘double hermeneutics’ ka observasaun indireita.
Informasaun kona ba partisipasaun feto iha vigilansia dezastre naturais (early warning system of disaster management) iha La Masica Honduras depois dezastre anin fuik (Hurricane Mitch) tinan 1998, informasaun ne la klaru. Aktualmente informasaun ne sita (cited) husi relatoriu ida ba fali relatoriu seluk, nebe ninian informasaun modifika oituan tiha ona atu hodi fornese interese lei nain sira seluk. Molok Banku Mundial sita informasaun ne husi World Health Organisation, WHO mos sita tutan informasaun ne husi Inter-American Development Bank (IADB), (WHO, 2005), no molok ne IADB mos sita tutan husi consultant ida, (Buvinic,1999). Maibe realidade informasaun ne la mosu iha relatoriu komunidade nian (Alonzo, 2000). Haktuir informasaun lolos, projeitu treinamentu ne hetan fundus husi governu Alemanha liu husi German Technical Cooperation (GTZ). GTZ la spesifikamente refere partisipasaun feto maibe jeralmente relatoriu ne hetan partisipasaun forte husi NGO lokal no lider lokal husi komunidade, kompostu husi feto no mane (GTZ, 2005).
Partisipasaun feto iha jestaun rekursu be’e iha Zammour, Tunisia, hanesan ijemplu inovasaun husi ferik ho tinan hitu-nulu, inventa sistema rega pateka nia-hun uza botil mamuk aqua hodi koleta udan ben. Inovasaun ne hetan suporta husi organizasaun lokal ka indizino (Indigenous), (UNESCO, 2003). Entaun mosu perguntas, oinsa ho suporta husi financiamentu mundansa klimatika?
Feto iha Guatemala, Nicaragua, El Salvador, Honduraas, Peru no Haiti, kuda no koleta ai-hun Maya nian fuan (Maya-Nuts) nudar ai-han baziku (staple food) iha moris lor-loron. Istoria original mai husi Instituisaun Maya-Nut (2012), organizasaun ne treinu ema feto liu rihun sanulu resin-hitu (17000) no mai husi komunidade rihun ida atus rua (1200). NGO Maya-Nut funda husi aktivista floresta naran Erika Vohman. Organizasaun ne simu kondekorasaun lubuk no mos hetan fundus husi doador inklui Banku Mundial (Buffle & Vohman, 2011). Haktuir informasaun financas, total orsamentu tinan 2008 hamutuk $226,974,00 dolar amerikanu no tinan 2009 hamutuk $136,106,00 no iha tinan 2010 iha $96,694,00 no ikus liu tinan 2011 hetan fundus Hamutuk $128,991,00 (Maya Nut Institute,2012). Alokasaun fundus ladun barak, maibe servisu jestaun programa no aktividade nasaun seluk lao diak. Instituisaun ne provas katak fundus bot laós dalan hodi resolve buat hotu; no iha tempu hanesan mos organizasaun konfronta hela asuntu merkadoria, liu-liu atu oinsa faan produtu. Nudar komponente sociadade civil, instituisaun Maya-Nut liu husi website deklara katak, organizasaun ne sei buka dalan ba merkadoria alternativu, atu hodi proteze direitu produtor (Maya Nut Institution 2012). Kestaun merkadoria siempre sai opstaklu husi nasaun foin dezenvolve án, no nasaun dezenvolvidu siempre proteze sira nian agrikultor liu husi dalan subsidiu no aplika imposto ás ba importasaun ai-han husi rai liur (Khor, 2005).
Wainhira analiza partisipasaun feto iha produktividade Maya-Nut, karik mos kestiona tansa Banku Mundial hakarak suporta fundus ba aktividade hanesan ne, ho objektivu kontribuisaun mak ladun klaru. Banku Mundial karik la hanoin atu fo fundus bot, tamba merkadoria Maya-Nut ladun luan ka barak, no ninian produsaun parese seidauk prontu ba orientasaun exportasaun global, signifika katak la hanesan kafè musan ka sá nia tahan mak bele exporta ba nasaun Europea ka nasaun dezenvolvideu seluk. Ijemplu hanesan filme “The End of Poverty? Think Again”, Ministru Agrikultura Kenya, Kipruto Arap Kirwa, fo ijemplu kamponese Sudanese sira exporta Sá tahan ba Europea, nebe sosa husi Lipton no hetan prosesa e faan fali ba mundo tomak liu husi produk ikus (Diaz, 2008).
Maya-Nut mos fo impaktu positivu ba komunidade, liu-liu kestaun soverania ai-han, no mos fas parte programa merenda escolar. To’o agora ai-horis ne, so bele hetan iha ai-laran fuik iha nasaun balun Central America no Caribbean.
Historikamente, ai-horis ne sai hanesan hahan original sociadade indijinu Mayan iha tempu period Mesoamerican (Bronson, 1966). Banati tuir testimonia husi to’os nain no esklarese katak Mayan-Nut salva ona vida durante tempu funu iha El Salvador (Maya Nut Institution, 2012).
“Durante tempu funu, hau nian aman la konsege kuda batar ka halo buat seluk. Nia la konsege sai liur, inklui ami mos tamba situasaun perigozu liu. Hau nian avo feto so konsege kolekta Maya Nut iha tempu kalan wainhira ninian musan monu iha ai-nian hun besik mota ninin. Ami han matak deit Maya-Nut ne, tamba labele tau ahi sunu. Ami konsege moris no konsumu Maya-Nut iha tempu fulan ida nian laran. Ami nian avo feto salva ami liu husi Maya-Nut. Elvia Shances, Morazen, El Salvador”. (Maya Nut Institute, 2012).
Sasin iha leten, fo hanoin istoria kolonialismu mak hatudu iha filme “The End of Poverty? Think Again”, kolonialista sira kontrola rai produktivu, ijemplu; plantasaun tohù, kakao, kafè no nú no mos sel-seluk tan. Wainhira to’o tempu ku’u kafè ka silu tohù, produtu hirak ne sei tula iha ró-ahi no lori ba kolonialista nian rain (Diaz, 2008). Rai produktivu normalmente tetuk ho rai ten bokur, no dala barak bele hetan iha foho hun depois volcano, rai hansa ne perfeitu hodi kuda ai-horis ba exportasaun (Rosset, 2005). Kuandu halo komparasaun husi sasin nain, lokalidade ai-hun Maya-Nut iha ai-laran fuik no mos besik mota ninin, lojiku duni katak ai-horis ne laós produtu mak bele exporta iha tempu kolonialista (Maya Nut Institution, 2012b).
Autentikamente indika katak Maya-Nut ne ai-han original no bele sai ai-han alternativu komunidade rurais iha Central America no Caribbean, e mos bele sai hanesan vanguarda iha tempu krizi ai-han. Sekuandu ai-han ne konsege suksesu introduse ba rejiaun tomak America Latina nudar ha-han moris lor-loron, entaun ne sei sai opstaklu bot hasoru kompania jigante hanesan Monsanto. Kompania ne gosta introduse fini genetikamente modifika tiha ona (genetically modified seeds). Bareira hanesan, sei akontese ba kompania ha-han (fast-food) mai husi Estadus Unidos, Canada, Europea nebe’e gosta exporta ha-han ba nasaun America Latina. Movementu ne bele forma rezistensia hasoru monopolizasaun merkadu ai-han nebe’e mai makás husi rejiaun Norte Amerikanu. Banku Mundial lakohi suporta totalmente programa Instituisaun Maya Nut karik tamba bele kontra ai-han ‘transgenic’ mak mai husi kompania jigante sira. Banku Mundial, mesmu ajuda fundus oituan maibe nafatin hatudu ba public katak sira suporta forte aktividade feto hodi alkansa mudansa klimatika.
Bazeia mapa 1.5, politika prevensaun nebe’e koalia projeitu hydro-elektriku iha Sub-Saharan Africa. Politika ne identik ho idea Keynesian, nebe’e gasta osan barak iha infrastruktura (Stilwell, 2002). Los, hydro-elektriku hanesan enerjia alternativu, maibe investe ninian infrastrutura la baratu. Perguntas; financiamentu projeitu ne mai husi nebe? Governu Sub-Saharan foti osan iha nebe? Atu hodi investe mini hydro-elektriku ho total kapasidade produsaun energia 30 Megawatts, bazeia esperensia Timor-Leste, ho estudu kazu Ira Lalaro Hydro-elektriku sei gasta osan minimu tokon $64 to’o tokon $122. Bele hare tabela 2 okos.